Ludwig van Beethoven kirjutas oma Viiulikontserdi D-duur, op 61 1806. aasta novembris ja detsembris enda kohta väga lühikese aja jooksul. Nimelt tellis selle teose jõulueelse kontserdi tarbeks viiuldaja ja dirigent Franz Clement, kellele sai osaks ka esmaesitaja au. Paraku aega nappis: teos sai valmis alles paar päeva enne kontserti, nii et solist oli sunnitud mängima partiid, mille oli vaevalt läbi jõudnud vaadata. Ehk just selle kiirustamise tõttu vajus kontsert mitmeks aastakümneks unustusehõlma. Tänaseks on see aga üks tuntumaid viiulikontserte ning maailmas üks enim plaadistatud teoseid. Viiulikontserti peetakse üheks täiuslikumaks näiteks Beethooveni heliloojaisiku lüürilisemalt küljelt: valitsevad harmoonia ja tasakaal, puudub tema loomingus sageli esinev traagiline intensiivsus ja siseheitluste paine. Esimese osa (Allegro ma non troppo) dramaatilisusele vastandub teise osa (Larghetto) sügav rahu. Kolmandas osas (Rondo) pulbitsevad rahvamuusika tants ja energia.

Andri Annus on õppinud viiulimängu Eesti Muusikaakadeemias prof. Endel Lippuse ning Turu kunstiakadeemias prof. Aleksander Vinnitski juhendamisel. Viimases sooritas lõpueksamid 2004. aastal. 2003-2004 täiendas ta end peamiselt orkestrimängu alal Bremeni kunstikõrgkoolis Bremeni filharmoonikute II viiuli kontsertmeistri Romeo Ruga juhendamisel, mille järel jätkas Soomes jätkukoolitusprogrammi A. Vinnitski viiuliklassis. Lisaks on ta end korduvalt täiendanud meistrikursustel rahvusvaheliselt tunnustatud viiulivirtuoos Pavel Vernikovi juures. Andri Annus on mänginud Tallinna kammerorkestris, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris, Pärnu ning Kuopio linnaorkestrites. Alates sügisest 2008 mängib Andri Annus teatri Vanemuine sümfooniaorkestris ning alates 2014 kammerorkestris Klaaspärlimäng Sinfonietta.

Juan Jose Restrepo Duarte teos “ATnova” on kirjutatud aastal 2010 originaalis viiulile ja klaverile. Esmaettekanne toimus samal aastal Bogotá Ülikooli saalis, kus helilooja ise mängis klaverit ja Stephanie Celis viiulit. Juan Jose seadis teose ümber orkestrile ja sooloviiulile aastal 2015 ning selle versiooni esmaettekanne on täna koos Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestriga, viiulisolistiks helilooja ise. Teos algab Adagioga, kus viiul laulab avava meloodia varieeruva harmoonia saatel, mis on mõjutatud filmimuusikast. Harmooniasse on peidetud ka dissonantsid, mis võtavad ära muusika tonaalse tunde. Kulminatsiooni osas suhtlevad metsasarve ja viiuli meloodiad ning lühike viiuli kadents viib teose vastandliku teise osani. Kiiremas Moderato osas tunneme ära Hispaania mõju Kolumbia muusikale, kus viiul ja orkester vastavad teineteisele Vahemere- ja Araabiapäraste früügia helilaadis meloodiatega. Järgneb puupillide meloodiline vaheosa, kus võime kuulda Kolumbia rahvatantsude pasillo ja torbellino rütmilisi karaktereid. Pärast suurt kulminatsiooni viib viiulisoolo teose kolmanda osani, mängides eelmisele osale kontrastset meloodiat sügava harmoonia saatel. See toob meid tagasi esimese Adagio osa juurde, mis võtab kogu teose kokku.

Juan Jose Restrepo Duarte sündis Kolumbias Bucaramanga linnas 11.jaanuaril 1989. aastal. Juba noorena kolis ta perega pealinna Bogotásse, kus Juan Jose alustas viiuliõpinguid rahvuslikus laste- ja noorteorkestris "Batuta". 2003. aastal asus ta õppima Kolumbia rahvuslikku konservatooriumisse, lõpetades seal põhiõpingud aastal 2005. 2013. aastal lõpetas ta muusika bakalaureuseõpingud Bogotá Ülikoolis. Samal aastal astus Juan Jose Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Ta õppis viiulit prof. Mari Tampere käe all, orkestridirigeerimist prof. Toomas Kapteni klassis ja heliloomingut Tapio Tuomela ja Toivo Tulevi kompositsiooniklassides. 2015. aastal lõpetas ta Muusikaakadeemia magristriõpingud Cum Laude’ga. Juan Jose on osalenud mitmetes projektides Kolumbia Rahvuslikus Sümfooniaorkestris ja Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Aastatel 2006-2007 mängis ta Taipei Sümfooniaorkestris Taiwanis, kus ta õppis vahetusõpilasena. 2008-2011 osales ta rahvuslikul viiulifestivalil Peruu pealinnas Limas. Ta oli aktiivne viiulidaja Kolumbia Noorte Sümfooniaorkestris, kus ta on olnud kontsertmeister, viiulisolist ning viiuli- ja kammermuusika õpetaja. Kammermuusika kollektiividega on Juan Jose andnud mitmeid soolokontserte nii Bogotás kui ka Tallinnas, mängides alati ka mõne teose enda loomingust. 2015. aastast mängib ta viiulit Vanemuise Sümfooniaorkestris.

Urmas Sisask on sündinud Raplas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Sisaski looming on inspireeritud astronoomiast, mille huviline on ta olnud juba varasest noorusest peale. Paljud tema teosed põhinevad planeetide liikumise matemaatilisel kirjeldusel. Ta loob muusikat eri žanrites: kooriteosed, kammermuusika, orkestriteosed, muusikat lastele, filmimuusikat ja helindeid teatrilavastustele. Sisaski helikeel on rituaalne, sugestiivne ja šamanistlik, muusikas kehastub arhailine kujutlus inimesest kui looduse ja universumi osast. Astronoomia kõrval on ta muusika läteteks euroopalik vaimuliku muusika traditsioon, samuti runolaul ja ürgsed rituaalid. “Plejaadid” on 7-osaline tsükkel klaverile, orkestriseade on teinud Neeme Punder.

Liina Kullerkupp leidis tee heliloominguni juba lapsepõlves, kui õppis flööti. Ta õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias helirežiid ning heliloomingut Helena Tulve ja Margo Kõlari kompositsiooniklassides. Ta on kirjutanud muusikat nii akustilises kui ka elektroakustilises stiilis. Teatri- ja filmimuusikaga hakkas ta tegelema, kui läks tööle Eesti Nuku- ja Noorsooteatrisse, kus ta tänaseni helikujundajana töötab. Liina on loonud originaalmuusika NUKU teatri lavastustele “20 000 ljööd vee all” (2013), “Nublu” (2013), “Kapten Granti lapsed” (2014), “Dorian Gray portree” (2015) ja “Vaata, Madlike, lund sajab!” (2015). Tänasel kontserdil tuleb esitlusele Süit filmist “Supilinna Salaselts”. "Supilinna Salaselts" on armastatud lastekirjaniku Mika Keräneni raamatutel põhinev kogupereseiklus, mis leiab aset suvises Tartus. Filmi peategelased on neli Supilinna last Mari, Sadu, Olav ja Anton, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui Tartut tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab.

Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal prof. Kuno Arengu klassis ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal Jüri Alperteni klassis. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel. Alates 1993. aastast on Lauri Sirp dirigeerinud peaaegu kõiki Teater Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, sümfooniakontserte ja Britteni ooperi „Lucretia teotamine“ kontsertettekannet. Ta on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel. Vanemuises on ta teiste seas lavale toonud lavastused Massenet’ „Don Quijote“ ja „Manon“, Verdi „Falstaff“ ja „Rigoletto“, Händeli „Xerxes“, Rossini „Abieluveksel“, Tšaikovski „Pähklipureja“, Raveli „Hispaania tund“ ja „Boléro“, Mendelssohn-Bartholdy „Suveöö unenägu“, Adami „Giselle“, Offenbachi „Hoffmanni lood“ ja „Orpheus põrgus“, Ábrahámi „Savoy ball“, Ehala „Nukitsamees“, Mozarti „Figaro pulm“, Purcelli „Haldjakuninganna“. Ta on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. 2006. aasta loomingu eest pälvis ta Eesti Teatriliidu muusikalavastuste aastapreemia ja Britteni ooperi „Kruvikeere“ esituse eest Birgitta Festivalil 2008. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Lauri Sirp on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent ning alates aastast 2014 dirigent Rahvusooperis Estonia.

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester (TÜSO) on esimene täiskasvanute harrastuslik sümfooniaorkester Eestis. Orkester on loodud inspireerima akadeemilise taustaga muusikat õppinud inimesi tegelema pillimänguga ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu. Tartu Ülikooli juures on tegutsenud sümfooniaorkester vahelduva eduga alates 1930. aastatest. Tegevuse katkestas II maailmasõda ning aktiviseeris 1955. aastal uuesti füüsik Harald Keres, kuid kui orkestri eestvedajad lõpetasid ülikooli, hääbus tegevus kaheks aastakümneks. 1986 alustas Toomas Kapteni ja Andres Heinapuu käe all tegevust tudengitest koosnev kammerorkester, mille liikmeid mängib ka tänases TÜSO koosseisus, ent ka see koosseis lõpetas oma tegevuse koos tudengite õpingute lõppemisega. 2009. aastal otsustati Tartu Üliõpilasmaja juhataja Kulno Kungla initsiatiivil ning rektor Alar Karise toetusel sümfooniaorkester taaselustada. Esimene proov toimus 5. oktoobril 2009 Vanemuise teatri proovisaalis ning alates 2010. aasta sügisest toimuvad TÜSO korralised proovid esmaspäeva õhtuti Eesti parima akustikaga kontsertsaalis, Tartu Ülikooli aulas, kus toimuvad ka korralised kontserdid. Orkestri ees on solistidena käinud tunnustatud muusikud (Tõnu Kalm, Ralf Taal, Kadri-Ann Sumera, Atlan Karp, Karmen Puis, Tanel Joamets, Kärt Ruubel jt) ning noored lootustandvad artistid nii kollektiivist endast kui väljastpoolt (Liina Nigu, Johannes Välja, Hannes Metssalu, Erle Kont, Hans Christian Aavik). Kuue ja poole aasta jooksul on esitatud hulgaliselt nii välismaiste kui eesti heliloojate loomingut, sealhulgas mitmeid teoseid, mis on kirjutatud just TÜSO jaoks.